full of broken thoughts i cannot repair

bumpurump. jälle on möödunud peaaegu, et nädalake. kõik on endiselt enam-vähem hästi. homme on neljapäev ja näeb jälle Nugist! Superluks. Reede möödus siis jälle meremõisas ja me maabusime öösel koju. JÄLLE. :D käisime jooksmas ka. ma ei viiiitsiii üldse rääkida, mida ma teinud olen, kuna miski pole erilise tähtsusega. Reedel saab vist Viljandisse taaskord ronitud. Oooh, see oleks lihtsalt super. Näen oma rahvast ja puha. Mis on omakorda jälle super. :D Ma olen viimased ööd magamata, kuna ema on Tartus ja siis isa ei kamanda mind enne kahtteist magama, kui sedagi. nüüd olen ma pooltuledega lammas, nagu ma nugisele ütlesin. Tõesti väsinud. Käisin just mere ääres jalutamas korraks. Mõnus õhk on olenemata sellest, et see kesklinna ääres on. Nüüd on mul ainult külm.. See selleks. mul on mingi tähekestemaania. ma joonistan neid kõikjale. rääkisin ma sellest juba? okei. creepster. prrrr, külm! a muide, ma nägin väga väga veidrat und. mingi paar päeva tagasi. täna nägin ma , et ma olin sookoll.. see selleks. see veidrus oli selline, et ma elasin viljandis, aga mu maja oli seest, nagu mu lapsepõlvekodu. Ma käisin maagümnaasiumis, mis oli seest nagu GAG. Ma käisin trennis maaka taga olevas spordihoones, mis oli seest nagu kalevi kergejõustikuhall. Seal elasid Nugis ja Kata ja Liisa ja Nele ja veel paar inimest veel. Ma olin vanem, kui praegu. Ainult Nugis oli samavana, kui hetkel. Ja siis. Me läksime kõik koos folgile äkki, kuigi me käisime koolis ja ei olekst tohtinud suvi olla. Me lõbutsesime ja siis tuli Sten oma motikaga, mille hääl pani mu südame põrisema. ma tundsin seda läbi une. ja siis ma istusin sellele ja me kihutasime koos läbi poole maailma ja siis me olime äkki seal prantsusmaal, kus ma käisin paar aastat tagasi pulmas. Me peatusime La Rochelle'is selels samas restoranitänava korteris, kus ma vanematega. Seal oli imeilus! Ja ma olin nii õnnelik. Steniga ja üldse. Ja siis me paari päeva pärast kihutasime tagasi Viljandisse. Kõik käis nii kiirelt. Ainult suvi oleks nagu olnud igavene. Ja siis hakkasime me kataga koos saaremaa poole sõitma aga pärnu kandis tegi buss avarii ja see läks täpselt meie eest pooleks ja siis tuli meie poole mingi veokas ja siis ma ärkasin üles. Votnii. Ma olen üldse viimasel ajal trenni teinud palju, mis on ülimalt positiivne. njah. aga egas siis midagi. mul on vaikselt mu kirjutamistuhin tagasi tulemas niiet küllap te saate varsti uue sissekande.