Friday, June 11, 2010
ma olin nii vihane, et ma lihtsalt läksin selle kuradima padukaga õue ja jooksin senikaua, kuni mul halb hakkas. see pole ju nii must-valge, et on ainult üks võimalus ja selleks on loobumine? minu meelest ei ole. Seda sa aga tegid. Ma olen eluaeg võidelnud ja teinud risti-vastupidi sellele, mida elu mult nõudnud on. Ma pole loobunud. Iialgi. Ma olen teinud vigu ja jään neid ka tegema, kuid kas tõesti pean sundima end sinust, kui inimesest loobuma? tänan ei. sa oled nii kangekaelne hoides kinni sellest ühest variandist, mis on sinu meelest õige, mis ajab mind meeletult vihale. loodan, et sa saad ükshetk aru, mida sa teed ja tuled tagasi, sest mina ootan. Sa tead, et ootan.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment