absindijoojad

hommikust saati on olnud meeletu päev. Ärkasin enne kuut meeletu valu peale kõhus. Süda oli paha ja külm higi mu nahal ajas mind hulluks. Suutsin kell 6.25 umbes taas uinuda, aga kuna mu äratus oli kella 6.35'ks sätitud sai mu uni rikutud. Mõtlesin, et ma ei lähe ÕE koosolekule, vaid magan, et mitte ülejäänud päev mingi kummitus olla. Saatsin Jaanisele sms'i, et ma ei tule ja üritasin edasi magada. See kujunes muidugi lünklikuks taaskord. Ärkasin siis lõpuks üles ja läksin istusin oma riidekapi ette. null. järgmisest kapist võtsin kleidi ja läksin tagasi esimese juurde, et sealt endale särk alla leida. ma proovisin täpselt kahteteist pluusi. lõpptulemus oli ikka see, et panin lihtsalt sama värvi maika alla ja sviitri peale. yeah. ma suutsin kooli minnes kolmest trammist maha jääda. ärge küsige, kuidas see võimalik on. minul on alati sellised asjad väga käpas. jõudsin siis kooli ja imekombel ka täiesti õigeks ajaks. esimesed kaks tundi olid käsitööd madam tujurikkujaga, ehk õpetaja Vassiliga. istusin oma laua taha kata kõrvale ja kui olin klassi pealt ühe taskuräti hankinud nuuskasin mõnuga verd välja. läksin siis medõde juurde. see viskas mulle näkku mingi pisikese külma koti ja ma siis halasin talle oma valukestest ja sellest, kuidas minu vanavanaisa või keegi säärane olevat surnud kaksteistsõrmiksoole haavanditesse ja et see on mul pärilik, et sellised jamad on. seda ka, et arstid ei kahtlusta seda tavaliselt ja sellele on mingi spetsiaalne ravi, sellele bakteridüüdile, kes mu suguvõsas ringi udjab. siis kunagi jõudsin ma klassi tagasi. mul olid muidugi valed asjad kaasas. pro! mõne aja pärast pidin ma Christy õppealajuhataja kabinetti saatma, sest kuigi õps oli ta sinna juba varem saatnud polnud ta sinna jõudnud ja tuli nsm tagasi. ülejäänud aja tunnist ma lihtsalt istusin. homme pean talle mingi jama esitama. siis möödus välgu kiirusel inglise keele tund ja juba olingi ma söökla järjekorras seismas Oti ja Steni vahel, kes pidasid vajalikuks mind kokku pressida ja siis õõtsuma kukkuda nii, et mul süda paha oli ja ma naerus lämbusin. (: Sain lõpuks söögi kätte ja kui olin söömisega umbes poole peal nägin ma Karlottet, keda otsustasin emmata tema eile olnud sünnipäeva puhul. Ma oleks peaaegu nutma hakanud, kui ta küsis, kas mul on nüüd kõik enamvähem korras, sest tegelikult pole. sõin edasi ja siis tuleb mul üks mälulünk, kuni ma olen teisel korrusel koos Liisiga ja Frank lööb meile plaksu ja teatab, et geos polegi tööd. siis läksime me klassi ja joosep kandis mu kotti. segased asjaolud. jõudsin oma laua juurde, kui tuli Karl-Hendrik, kes mind embas ja soovis head naistepäeva. laidna suutis jälle päeva manada ühe kohutavalt kentsaka 45 minutilise hetke. peale eesti keelt pidin ma teisel korrusel oliveri kohtama, keda aga ei ilmunud. läksin siis matemaatika klassi. Minu juurde ilmus imearmsate kahe šokolaadisüdamekesega Kristjan, kes need mulle ulatas ja mind kallistas ja head naistepäeva soovis. matemaatikas kadusid kogu seni minus olnud hea tuju riismed minema. ma olin lihtsalt täiesti tuim. muidugi mitte siis, kui kata mu käega vastu lauda lajatas aga ülejäänud aja küll. arvestuslik kontrolltöö: kolm! jessssssssssssss. kaks oleks parem olnud. meeletult parem. siis tuli geograafia. mul lihtsalt puudus mingigi ajend selle kuradi lehe täitmiseks, mis kandis nime kontrolltöö, kuid õpetaja nimetas selle ümber kordamiseks. niisiis. tegin mingi osa hannaloora pealt maha ja mingi tuli loomuliku inteligentsi abil, mille läbi sai umbes üks kolmandik lehest täidetud. siis sai lõpuks ometi see kohutav tund läbi ja me saime hakata astuma taas neljandale korrusele, et osa võtta klassijuhataja tunnist. vahetasin enne seda veel paar suudlust ja sõna Jaanisega ja kui jõudsin neljandale seisis mu ees taaskord K-H, kes ulatas mulle heleroosa tulbi ja soovis taaskord head naistepäeva. esimene reaktsioon oli kohmakas. astusin klassi ja ennäe, kogu klassi tüdrukutel oli näpus minu omale peaagu et indentne lilleke. esimene ekstaas kadus. seisin siis kata taga ja üritasin meeleheitlikult kuulata klassijuhataja juttu, kuid mulle jäi siiski meelde vaid see, et meil on kunagi järgmine nädal klassiõhtu. yeah. morsipidu. minu lemmik. saime sealt suhteliselt ruttu minema ja siis hakkasin koos Mardi, K-H ja Annaga koos kodu poole loivama. Lõpuks seisin oma maja ees ja olnud jõudnud arusaamale, et mu võtmed siiski tõesti jäid Viljandisse ja isa pole kodus ning ema on paar tänavat edasi last hoidmas sattusin ahastusse, sest ei leidnud mitte mingit motivatsiooni liikuda kusagile mujale, kui trepist üles ja voodisse. siiski läksin koos mardiga edasi. ta kutsus mind isegi enda juurde, kuid ütlesin, et tahan ja pean koju tulema. käisin siis köie tänaval ema juures ja sain võtmepoisid. kodus, lõpuks. kiiresti üks peavalu vastu mõjuv rohuke sisse ja kassile paar paid. siin ma nüüd olen. külmetan ja õgin siiski jäätist. muide, ma suutsin endale hankida Wiiralti pildiga kolm märkmiku. pildi nimi on absindijoojad. komplektis oli kolm märkmiku: suur, keskmine ja pisike. tulin koju ja avastasin, et keskmine on kadunud. isa, kurat küll! õues selgineb. päikeeeeeee. ma nüüd olen tubli, virk ja kraps ning hakkan õppima, kuigi mitte mingit tuju selleks pole. arvatavasti leian end taas varsti mingil iks tegevusel.
üks kohustuslik pildike ka:
midagi kata juurest