full of broken thoughts i cannot repair

Ma olen lihtsalt USKUMATULT pro. Ma kustutasin oma eelmise post'i ära -.- . Täna on üliveider päev olnud. Kõik üks suur pudru ja kapsad. Mu peake lõhub juba kaks nädalat. Onu ütles, et pingest. Seda on palju olnud.. liialt palju. On siiani. Oliver isegi kinkis mulle stressipalli, et ma rahuneks. Mis oli muidugi armas, kuid ma jätsin selle linna ning nüüd, kui ma olen närvihaige, pole seda kuskilt võtta. Isa ostis koju 5 liitrit jäätist. Just siis, kui mind kodus pole. Ma muidugi siin söön end draakoni kommidest, mis on ilgelt rõvedad ja läilad, paksuks. yeah.
Mul viskas Tallinn kopa ette ja tulin eile õhtul viljandisse. Algne plaan oli muidugi tulla vabariigiaastapäeval.. aganoh, sellest ju muidugi ei tulnud mitte midagi välja. Nüüd ma siin istun. Silmad valutavad. Mind on kaks päeva juba kummitanud Ellie Goulding - Starry Eyed. Ma kõndisin mööda tänavat ja laulsin. Väike poiss tuli vastu ja vaatas väga pikalt järgi. Mu nina vilistab. oo ei. see hakkab pinda käima. Ma ei saa aru, miks ma pean nii.. mõttetut juttu ajama. ko-hu-tav. i like that silbitamine. minus on täielik meeltesegadus. ma ei suuda keskenduda. nfluyrgbvkjtbjdgfhbn! minu meelest ka. lihtsalt kaunis. houlimouli, kell on niiii vähe. ma ei saa jälle magada muide. juba.. 4 ööd. khuuuuul. vanaema tegi lihapirukaid. ma lihtsalt sulasin söögilaua ääres ära. aga peale seda söömingut.. oi oi, ma tundsin end nagu emavaal. tahaks silbitada, aga see on vist liiga lahe, et seda taas teha.
Hit hit hit hit me with lightning.
ooookei. ma nüüd lugesin kogu teksti läbi. pointless. lihtsalt.. pointless.
üühesõnaga. ma nüüd üritan oma mustast august välja tulla ja endast rebida välja tunde, et tahan olla basseinipõhjas või maja all või metsas eksinud või ma ei tea, kus urkas ning seejärel hakata taas elavaks normaalseks inimeseks.
ma ei tea, kuidas homse postitusega jääb, aga seniks:
adjöö!